Superstaar [6/...]

[Viinamari]

Superstaar
1.osa

Minu nimi on Tana, 2-aastane laps. Sel päeval, mu vanemad olid tähistamas jõululaupäeva...

Oli ilus jõululaupäev. Lund sadas, piparkookide lõht terve maja, kamini ääres sokid, kuhu sisse päkapikud häid asju toovad, nagu ikka jõuludel. Ma mängisin oma tädi kingitud karumõmmiga. Karuke oli hallikas pruun ja hästi kulunud. Tädi tõi selle mulle siis, kui ma sain ühe kuuseks.
"Kullake, ma armastan sind," lausus ema ja võttis mu sülle. Kallistasime.
Siis tuli isa ja hakkas minuga mängima. Isa viskas mind õhku ja tegi kõdi. Minu rõõmukilkeid oli kuulda terve maja peal.

Järgmisel päeval mu kallid emme ja issi pidid minema. Nad helistasid Soniale, mu ema tuttavale, kuid midagi läks valesti...

Mu ema läks telefoni juurde ja helistas tädile.
"Tsau Sonia! Kas sa vaataksid mu tütart täna õhtul?" küsis ema.
"Jah, ma saan. Ma olen seal mõne minuti pärast. Tsau!" ütles teiselt poolt Sonia hääl. Ema oli rõõmus. Sonial ise pole lapsi, sellepärast mu ema alati tema kutsubki.
Ema pani telefoni tagasi torule tuli kallistas mind.

Varsti jõudiski Sonia kohale. Tal olid mustad lokkis juuksed. Valge pikk jakk ja teksased. Sisse astudes ta naeratas.
"Tere," ütles ta ning kõdistas mind.
Mu vanemad lehvitasid ja tegid mulle põse peale musi. Nad läksid.
Mul hakkas igav ja ta nägi mu läbi. Ta tõi raamaturiiulist siniste kaantega mu lemmiku raamatu ja hakkas seda mulle lugema. Ma alati naeran, kui ta seda loeb.
Poole tunni pärast helises telefon. Sonia pani raamatu käest ja tõttas telefoni suunas.
"Eii!!!" lausus ta, kui oli telefoni torule pannud. Ma nägin, kuidas tal silmist pisaraid langes.

Ma kuulsin õuest politsei auto hääli. Ta jooksis meie aiast sisse ukse poole.
"Selle maja omanikud said vigastada auto kokkupõrkes ja kahjuks on nad surnud..."
Ma hakkasin nutma selliseid sõnu kuuldes.

Nüüd olen ma orb, ja minu ainult sugulaste elus olid minu onu, tädi ja minu väike nõbu, nii et ma tahaksin elada koos nendega Californias...

Maja ette sõitis hall auto. Sealt välja astusid üks tädi ja süles oli tal tema laps ja nagu ma aru sain, siis nemad olidki minu tädi ja nõbu, keda ma pole ammu näinud.
Naisel olid seljas valge pikk jakk ja must seelik. Mu tädil oli pruunid juuksed ja õrn meik peal. Ta naeratas.
Mu nõbul oli roosa jope ja valged karupüksid. Tal olid helepruunid lühikesed juuksed.
Mu onu tuli ka autost välja ning võttis mu sülle.
Onul oli seljas pruun nahktagi ja valged teksad. Prillid ja sama juustevärvus, mis tädilgi.
Me läksime autosse. Seal oli mõnus soe õhk.

Me jõudsime ühe päevaga Californiasse. Seal oli soe, mitte külm nagu meil oli.
Sõitsime kollase maja ette, kuhu onu oma auto parkis.

5. aastat hiljem...

Ärkasin äratuskella peale. Mu tuba on kollase-punase segu toast üles. Mul oli seljas tumesinine pitšaama ja lühikesed punased juuksed. Mis eile alles ilusaks lõigati. Kui jalad maha panin, tundsin mõnusat pehmet vaipa. Läksin alla.
Onu ja tädi vaatasid telekat.
Vetsus suundusin kohe dušši poole.

Kui ma kööki jõudsin oli juba Rachel seal.
Tädi tegi pannkooke ja serveeris meile.
"Täna on meie esimene koolipäev. Kiirusta, Tana!" sõnas Rachel, kui ma laua taha istuma sain.
Me mõlemad sõime pannkooke isuga.
Kui meil oli söödud ja käed pestud alustas Rachel minuga rääkimist.
"Mis jube riietus sul seljas on!" ütles ta mulle. Tal peaks häbi olema.
Kui me nägime bussi siis Rachel ja tädi kallistasid.


Koolis oli igast chikke poisse ja tüdrukuid.
Ma läksin sisse, koridori. Kõik poisid ja tüdrukud vahtisid meid. Lõpuks märkasin ma eriti nummit poissi.
Ma sammusin oma kappi juurde ja võtsin aabitsa, kuna esimene tund pidi olema eesti keel. Ma istusin koos selle nummi poisiga.
Meie ees oli Rachel ja veel mingi tüdruk.

Kui tund lõppes, läks see poiss ära. Ma tõusin püsti ja märkasin kahte tüdrukut mu poole vaatamas. Naeratasin neile ja nad tulid lähemale.
"Tere, mu nimi on Eveline. Mis su nimi on?" päris blondipäine tüdruk.
"Minu nimi on Tana, tore tuttavaks saada," vastasin ma naeratades.
"Minu nimi on Rebecca. Lähme õue!" sõnas tumedanahaline ja mustade juustega teine tütarlaps.
Õues oli igast lapsi. Kuskil märkasin ma ka oma nõbu.
Rachel tuli mu juurde, üks käsi selja taga.
"Vaata!" ütles ta ning näitas näpuga taevasse. Seejärel ma tundsin külma vett mu nahal, ta oli mulle veepommi viskanud riietesse.
Varsti tuli mu pinginaaber ja tegi seda sama ka Rachelile.
Ma jooksin ruttu maja nurka ja hakkasin nutma. See sama poiss tuli mu juurde.
"Aitäh!" ütlesin ma talle läbi nutu.
"Võta heaks!" sõnas Marco mulle naeratades. Ma sain ta nime teada, Marco.
"Kas sa tuleksid meile pärastlõunal?" küsis ta ootamatult.
"Jah, muidugi," vastasin ma ning naeratasin.
Me kallistasime ning ma punastasin vist.
"Okei, pärast näeme," laususin ma naerdes.
"Tsau," ütles Marco.

[Viinamari]

Superstaar
2.osa

Kõndisin mööda aeda Marco maja ette. Läksin uksele, et koputada. Kui Marco mind nägi, siis me kallistasime.
Me jooksime nende maja taha. Me hakkasime jalgpalli mängima. Esimest korda mängides lõin ma palli täpselt talle kätte. Ma muutusin kurvaks.
Seejärel hakkasime tagaajamist mängima. Ma jooksin esimesena eest ära, aga mul hakkas palav ja ma jäin seisma. Ta sai mu kätte. Siis ajasin ma teda taga.
Siis läksime kiikudele. Kiikusime ja naersime.
Marcol tuli mõte, hakata politseid ja pätti mängima ja ma olin nõus. Kui Marco ära suri, siis ma jooksin ta juurde ja hakkasime naerma.
Ning varsti hakkasime palli mängima, et me pidime üksteisele palli viskama.
Varsti tuli mõte meile basseini minna. Marco oli enne koolis öelnud, et kui vihma sadama ei hakka, siis lähme basseini. Tal ulpisid kaks madratsit vee peal. Mina läksin roosale ja Marco kollasele.

Minust ja Marcos said parimad sõbrad, nii olin ma õnnelik. Kuid minu perekonna olukord oli halb...

Koju jõudes läksin oma tuppa koolitükke tegema. Kui valmis sain läksin alla klaverit mängima.
Rachel tuli:
"Lõpeta mängimine minu klaveril. Nüüd ma ütlen seda emale," hakkas Rachel vinguma.
"Ema! Tana mängib minu klaveriga. See on ju minu oma," vaidles Rachel nii, et ma kuulsin.
"Ma lähen ütlen seda talle," sõnas ema.
Siis nad tulid mu juurde.
"Tana, sa ei tohiks mängida Racheli klaveriga. Ma karistan sind selle eest," ütles ta mulle rangelt.
"Sa oled külaline ainult. Mine oma magamistuppa!" rääkis ta edasi, kui nägi, et ma ei kavatsenud midagi rohkem rääkida.
"Palun vabandust!" vastasin ma ning läksin oma tuppa, nagu käsiti.
Ma istusin oma tuppa jõudes voodile ja pisarad tulid silmist.

Miks see kõik peab minuga juhtuma? mõtlesin ma endamisi.

7 aastat hiljem...

Ärkasin oma roosa-mustast toast. Läksin kapi juurde ja panin selga tumelilla T-särgi, peal oli luukere, ja lühikesed mustad püksid.
Jalutasin peegli juurde, et juuksed ära kammida. Oma juukseid vaadates ilmus mulle mu ema. Ma kammisin juuksed ruttu ära ja läksin alla.
Kööki jõudes istus Rachel laua taga ja ma hakkasin sööki valmistama.
Tegin meile võileibu. Serveerisin ära ja istusin Racheli ette.
"Täna on korvpalli konkurents koolis," ütlesin ma talle.
"Ma tean seda. Ma käin kisakooris! Sa oled nii loll!" nähvas Rachel.
"Lähme nüüd!" ütlesin ma ning me tõusime laua tagant püsti. Ma panin punase koolikoti selga ja tema pani valge koolikoti.
"Tana tuli!" ütles Eve ja naeratas Rebeccale.
"Hei," ütlesid nad mulle. Nad kallistasid mind.
Me läksime tuppa ja nägin laulma Marcot.
Ma naeratasin ning lähenesin talle. Ta ei laulnud enam.
Marco keeras selja. Ma muutusin kurvaks.
"Viimasel ajal Marco ei räägi enam minuga. Ma ei saa aru, mis põhjusel," kurtsin ma oma muret Rebeccale.
"Sulle meeldib rokk. Sa oled pungi tüdruk. Sa oled nüüd nii erinev," ütles Becky.

Me läksime saali, kus Rachel tantsis.
Istusime esimesse reasse.
Varsti tuli kuskilt välja Marco. Tema ja ta sõbrad hakkasid kõrvpalli mängima.
Ma tõusin püsti ning lehvitasin talle kurvalt.
Üks tüdruk läks temaga flirtima.

[Viinamari]

Superstaar
3.osa

Mina, Eve ja Becky asustasime ansambli, kuid minu vanemad ei lubanud minna, nii et ma läksin salaja...

Ma lamasin voodis, kuid tõusin üles. Jooksin kiiruga meie ansambli proovikohta.
Vaatasin ringi, et keegi mind ei vaataks ja sisenesin ühte garaaži. Eve ja Becky istusid punasel diivanil ja ootasid mind.
"Tere Tana. Mängime meie uut laulu. Meil on vaja harjutada," sõnas Eve ja tõusis diivanilt püsti.
"Jah, lähme," ütlesin ma naeratades. "Ma arvan, et see on suurepärane!"
Ma läksin kitarri ja mikrofoni taha. Becky trummide ja Eve ka kitarri.
Kui me lõpetasime, siis Becky ja Eve hakkasid plaksutama. Ma naeratasin. Lõpuks hakkasin ma hurraa ja hurraaa hüüdma.

Ma jooksin koju, kuna ma olin küllalt kaua ära olnud.
Nägin, et isa vaatas aknast välja, järelikult nad olid mind näinud. Ma hakkasin muretsema, kuid siiski läksin sisse.
Isa istus diivanil ja ema pikutas.
Ma seisin teleka kõrvale ja vaatasin kurvalt emale otsa, kuna ma nägin, et neil olid vihased näod.
"Tana. Mida sa teinud oled? Kus sa olnud oled?" küsis mult vihane isa. "Kas sa arvad, et meile meeldib see?"
Ma ei jõudnud enam ja ma hakkasin nutma. Jooksin ülesse oma tuppa.
"See on see, mida sa väärid!" ütles Rachel, kui ma oma tuppa sammusin. Talle ikka meeldib minuga riielda.
Kui tuppa sain hakkasin ma nutma. Istusin toolile ja hakkasin mõtlema, miks nad mind vihkavad. Otsustasin magama minna.
Tõusin püsti ja tõmbasin riided seljast ära, läksin voodisse ning hakkasin nutma.

Ma otsustastasin minna diskoteeki koos sõpradega...

Peegli ees otsustasin ma juuksed hobusesabasse panna.
Kuna hetkel olid riietuseks sinised poolpikad teksad ja sinise musta ruuduline pluus, siis otsusasin need ära vahetada.
Läksin oma tuppa ja võtsin kapi lahti. Leidsin lilla topi ja teksaseeliku. Kõrva panin suured hõbedad rõngad.
Vaatasin end korraks peeglist välja ja siis võisin minna.

Sõitsime roosa autoga, mis oli Eve oma. Läksime kõik kõik autost välja ning ma imestasin, see maja oli super ja muidugi väga suur.
Seest olid seinad mustad, nagu põrandki ja valgustusi oli nii palju. DJ mängis, baarid töötasid ja kõik tantsisid, nagu ikka diskoteegis. Ka meie hakkasime tantsima.
Varsti märkasin ma Marco't. Ta naeratas. Seejärel tuli üks tüdruk. Seesama, kes teda eile flirtis. Ta hakkas Marcoga tantsima. Ma olin pettunud.
Ma istusin ühele mugavale, pehmele diivanile.
"Ära hooli temast. Lähme koju," ütles Becky, kes oli koos Evega mu juurde tulnud.
Ma võtsin sõnu kuulda. Tõusin püsti ja järgnesin Beckyle.
Istusime samasse autosse, kust enne me tulime.
Ma mõtlesin terve tee peal Marcole.

[Viinamari]

Superstaar
4. osa

Koolis pakuti mingit uut jooki, ostsin ära ja läksin mööda kollast koridori. Varsti märkasin Marcot Bobiga rääkimas. Ma peitsin end ära ja hakkasin kuulama, mida nad räägivad.
"On midagi, mida ma pean sulle rääkima," ütles Marco ning vaatas maha. Arvatavasti on Bob Marco parim sõber. "Homme mu pere ja mina oleme kanadas, sest mu isa on saanud kõrgendust," Mulle läksid need sõnad hinge. Järelikult ei näe enam ma niipea teda.
"Oh, nii kahju," sõnas Bob ning ka tema nägu läks naeratusest nukraks. Nagu minu omagi.
Ma ei suutnud enam ja ma lihtsalt jooksin ära, hakates nutma.

Ma olin tõesti kurb, et ma otsustasin Marcot viimast korda külastada.

Ma jõudsin Marco maja ette. Meie pilgud kohtusid, kuid teda see ei huvitanud. Ta lihstalt istus autosse ja nad sõitsid ära. Igaveseks.
Mul polnud enam midagi teha seal tühjal krundil ja ma läksin ära koju, hakates jällegi nutma.

2 AASTAT HILJEM...

Meie ansabliga on juba superhästi läinud. Varsti tuli ka esimene plaat välja ja me proovime järjest rohkem ja rohkem paremaks minna. Viimase plaadi esituse nimi oli "Yeah, Yeah, Yeah, Yeah" mis meile tohutult meeldis.
"Tana, täna õhtul on meie imeline pidu," ütles Eve ning kallistas mind. Mul on ikka nii vedanud, et ma sellised sõbrad olen saanud.
"Kindasti," laususin ma.
"See pidu on rannas. Ära unusta!" tuletas mulle meelde Becky.

Jooksin ruttu koju. Maja taha olin ma soetanud redeli, kust kiiresti rõdult minna. Oma tuppa jõudes nägin, et keegi on mu kitarri ära viinud.
"Kus on minu kitarr?" ütlesin ma, ning läksin hulluks.
"Ema! Mu kitarr on kadunud!! Kus see on?" karjusin ma vihaselt emale.
"Ma ei tea. Tavaliselt on see sinu magamistoas. Ära ole nii ebaviisakas!" karjus ema mulle vastu.
Ema pani mind minu magamistuppa luku taha. Ma olin nii pettunud. Helistasin Beckyle:
"Tere Becky! Ma ei tule peole. Nii et minge ilma minuta!" ütlesin ma talle läbi telefoni toru.
"Me ootame sind!" ütles ta. Seejärel kuulsin ma vaid tuut-tuut-tuut ja ka mina panin kinni. Mõtlesin, kuidas peole minna. Hakkasin ust pliiatsiga lahti tegema ja uskuge või mitte. Ma saingi!! Olin vaikselt, et õde või vanemad ei kuuleks. Panin selga heleroosa T-särgi, kuna praegu on suvi ja lühikesed teksad. Juuste sisse panin valge lille.
Läksin samat redelit alla tagasi ja jooksin ranna poole.

Rannas oli ilus. Meri kohises, kõik inimesed, kes seal olid tantsisid muusika saatel. Mõndadel oli isegi nii palav, et mehed olid teksastega ainult ja naised olid rannariietega. Meiegi vahetasime riided ära. Mina panin need samused teksad, mis ennegi ja ülemine osa oli ujumisriietega. Evel oli sama, ainult et tal oli sinine seelik. Beckyl olid pikad teksad. Kõikidel olid ülemine osa samad. Naeratades läksime üles pikast ja puidust tehtud trepist, kus DJ tegi valjult muusikat. Ka meiegi hakkasime muusika saatel tantsima. Üks blondide juustega mees koguaeg vahtis mind ja mul tundus, et ma punastasin vahetevahel.
"Ma tahan juua midagi alkohoolset," ütlesin ma baarileti taha istudes. Baarimees naeratas ja tõi mulle mingi roosat värvi blöga, mis maitses nagu siirup.
Kui mul oli 3 tassitäis seda blöga joodud jäin ma purju. Mul silme ees kõik tiirles ja kukkusin ümber. Tõusin püsti ja hakkasin tantsima. Varsti tuli see sama blondipäine mees ja silitas mu põske. Kuna ma olin purjus, siis ma ei mõelnud, mida ma teen. Ta palus mind endaga tantsima, ma nõustusin. Mees pani oma käed mu tagumiku peale ja patsutas neid, me mõlemad naersime.
"Kas sa tahad tulla minuga randa?" küsis ta siis. Ta ütles oma nime ka - Josh. Ma noogutasin ja naeratasin. Ta tiris mind käest ja me läksime mere äärde, seejärel, hakkas ta mind suudlema ja mulle tundus, et ma armastan teda. Ma mõtlesin, mida teha, kas tõugata ta eemale või olla samat meelt, aga ma ikka mõtlesin, et ei tõuka ära. Saagu, mis saab.

[Viinamari]

Superstaar
5.osa

Ma pidin selga tõmbama musta pesu. Sisenesin valgest uksest magamistoasse, kus Josh mind juba ootas. Ta tõmbas mind voodisse ja hakkas suudlema kirglikkult.

Järgmisel hommikul:

Ärkasin samas voodis, kus eile meie möll käis. Pea valutas jubedalt ja hoidsin pead nii kõvasti kinni ning siis tuli meelde eilne õhtu. Hakkasin pabistama ja samuti ka mõned pisarad langesid.
Läksin teisest valgest uksest välja ja ma olin elutoas. Nägin natukene, et Josh oli üleval ja tegi süüa. Läksin kööki toolile istuma. Ma vaatasin talle kurvalt otsa, aga vaikides.
"Kas sa ei mäleta, mis eile õhtul juhtus?" küsis ta minu kõrvale istudes.
"Miks ma siin olen? Kes sa oled?" küsisin ma veidi pabistades, kuna ma mäletasin küll, mis eile juhtus.
"Eile oli imeline õhtu," muigas mees.
Köögi seina peal oli kell ja ma läksin vaatama seda. Ma läksin paanikasse, kell oli pool üks. Ma jooksin magamistuppa, panin selga musta topi ja mustad pikad retuusid ning jooksin välja. Jooksin ruttu oma tuppa ja siis kuulsin ma mingeid samme oma toale lähenemas. Need olid õrndad, seega see oli ema. Ma heitsin ruttu teki alla pikali ja teesklesin magamist. Just sel hetkel astus ema sisse ja äratas mu üles.
Tõusin püsti ning mõtlesin napilt läks ning naeratasin.

Becky kodus.

Me kolmekesi lugesime Rebecca kodus raamatuid. Mina lugesin muusikaakadeemiast 2, Eve muusika akadeemia 3 ja Becky muusika akadeemia 1. Need osad ongi kõige paremad.
Lõpuks ma ei viitsinud enam lugeda ja panin raamatu maha.
"Ma lähen vetsu. Head lugemist teile!" sõnasin ma naeradades. Vetsu poole minnes ma kukkusin kokku. Becky ja Eve jooksid ruttu minu juurde.
"On sinuga kõik korras?" küsis Eve kergendunult, kui ma püsti sain. "Miks sa minestasid?"
"Ma ei tea. See hakkas juhtuma pärast seda pidu," ütlesin ma kurvalt. "Mul tavaliselt hakkab pea valutama ja siis minestan,"
"Äkki oled sa r a s e?" küsis Becky ja ma üllatusin ning kõndisin pea maas sinna, kus me enne lugesime. "Iga märk näitab, et ta on r a s e," ütles ta Evele. Eve vaatas suu lahti minu poole.
"Ära muretse," ütles Eve mulle lähenedes ja siis kallistas.

Ma otsustasin kasutada rasedustesti.

Ma istusin suu lahti vannil ning vaatasin rasedustesti. Tõusin püsti ning hakkasin nutma, seejärel pesin käed puhtaks.

[Viinamari]

Superstaar
6.osa

Jooksin, ja püüdes mitte pikali kukkuda, Eve poole. Kui ta mind nägi, siis ta naeratas ning me kallistasime. Puhkesin tema ees nutma, siis tuli ka Becky, kuna ma kuulsin, et Becky jääb Eve juurde ööseks.
"Mis juhtus?" küsis Eve ja ka tema oli kurb.
"Miks sa nutad?" küsis nüüd ka Becky.
"Tule sisse ja sa räägid meile kõik ära," ütles Eve ja tõmbas mind sisse.
"Tüdrukud, ma olen r a s e," ütlesin ma ning hakkasin jälle nutma.
"Sa pead ütlema seda oma perele ja meile lapse isa," ütlesid nad seda koos.
"Mu ema tapab minu," laususin ma ja jälle hakkasin ma nutma.
"Sa võid meid usaldada," sõnas Becky ja kallistas mind.
"Ära muretse!" sõnas ka Eve ning tõmbas mind oma embusesse, siis ma pidingi lahkuma.
Koju jõudes oli juba pime. Tuppa astudes nägin ema kurja pilku ja mõtlesin mis nüüd juhtus.
"Tana, sa oled halb halb tüdruk!!! Mida sa teinud oled?" küsis ta rangelt ja näitas mulle rasedustesti, nüüd ma sain aru, mis lahti oli. "Kao välja mu kodust!"
"Jah, muidugi! Siis ma võin lõpuks öelda, et ma vihkan sind... ja sind samamoodi!" karjusin ma näidates näpuga Racheli poole. Jooksin oma tuppa ja hakkasin hästi kõvasti karjuma ja tampima, et nad mind kuuleks.
Poole tunni pärast oli mu tuba nii tühi. Kasti sees olid linad, riided, telefon ja igast meigi asjad janii edasi.
"Sa oled ikka veel siin. Välja!" karjus ema ning näitas ukse suunas.

Kõndisin pargis, kuna seal oli valge. Istusin pingile, et ennast magama sättida, aga pink oli kõva ja sellel oli ebamugav magada, nüüd ma tundsin, kui halb on olla vaene.
Ärkasin hommikul lindude sirina ja inimeste häälte peale. Tõusin püsti ning vaatasin telefonist kella, 12:06. Ohkasin.
Kõndisin edasi, pea maas.
Varsti jõudsin Josh'i juurde. Ootasin teda ukse taga 2 sekundit ja siis lõpuks avanes uks.
"Ma pean sulle midagi rääkima," ütlesin ma ning muutusin kurvaks. "Ma olen rase ja sina oled lapse isa, Josh,"
"Mida?" küsis ta ning Josh'il jäi suu lahti. "Mind ei huvita! Ma ei taha sind näha enam kunagi,"
"See laps ei ole ainult minu oma," ütlesin ma ning läksin talle lähemale, et teda suudelda, aga ta tõmbus eemale.
"Ma olen kihlatud," sõnas ta ja pani ukse pauguga kinni. Nüüd jäi mul suu lahti.

"Tsau," ütlesime me ühel ja samal ajal. Ma otsustasin minna Eve juurde.
"Mu tädi viskas mu majast välja ja Josh ei taha last. Palun aita mind!" ütlesin ma kurvalt.
"Minu maja ei ole piisavalt avar, aga ma saan sulle tööd otsida," sõnas seejärel Eve. "Siin on palju töökohti, mida saad teha. Näiteks ettekandijana või kohaletoimetamise tüdruk,"
Evel oli õigus, ma sain tööd. Köögis. Pesin just äsja nõusid, seejärel pidin ma köögilauda pesema. Ega ma üksi ei olnud, üks naine oli veel, blond ja sale.
Telliti hamburgereid ja praetud räime. Blond ja sale naine hakkas hamburgereid tegema ja mina tegin räime.
Poole tunni pärast sisenes tumedate juustega ja heleda nahaga mees, tulles ta kiitis meid, et need lõhnavad superhästi ja nii edasi.
"Vaata seda kööki! See on vastik," sõnas boss, kui nägi, et köögikapid on mustad. Muidugi ta riidles minuga, kuna see blond naine on ta õde.
"Ma ei ole väga huvitatud puhastamisest," tunnistasin ma.
"Väga halb!" vastas ta ja raputas pead.
"See on ju mu esimene tööpäev," ütlesin ma natukene vihasemalt, aga loodsin, et ta sellest väga aru ei saanud.
"Mind ei huvita! Sa oled vallandatud!" karjus ta vihaselt, järelikult ta sai aru, ja ma hakkasin nutma.

[Viinamari]

Superstaar
7.osa

Ma olen uue töökoha leidnud. Pitsa viijana (vms).

Sõitsin ühe kollase, roostetanud autoga ilusa, suure ja valge maja ette. Võitsin pagasnikust pitsa ja astusin ukse juurde.
"Me ei tellinud seda pitsat. Sul peab olema tehtud viga," ütles veidi tüse, blondide juustega naine. "Mul on kahju,"

"Üks naine helistas mulle, sest nad ei saanud pitsat!" karjus vihaselt blondide juustega mees, kes oli ilmselt boss. "Sa oled vallandatud! Mind ei huvita! Ma ei taha sind kunagi näha!"

Kõndisin linnas ringi, ei tahtnud veel koju minna. Siis peatusin mingi klubi ees. Äkki tuleks siia tööle mõtisklesin ma. Kõndisin sisse, kus mind soe õhk tervitas. Poolpaljad naised tantsisid postitantsu ja kõik mehed panid raha igale poole, kuhu võimalik. Sisenesin pruunist uksest.
"Kas sa tahad olla postitantsija selles klubis? Sa oled täiuslik!" kiitis üks mees mind. Punastasin.
"Jah, kas ma saan alustada kohe?" küsisin ma naeratades.
"Muidugi. Pane riidesse ning meik peale," naeratas mees vastu. "Tüdrukud, tema on uus tantsija," ütles ta teistele tüdrukutele, kes hetkel endale meiki peale panid.

Tantsida polnud just väga hea aga ka väga halb. Mulle pole kunagi meeldinud end paljalt teistele näidata, aga tundus, et teistele meeldis. Muidugi ütlesin ma mõeldes.

Minust sai ööklubi tantsija, aga ma olin kurb, et ma midagi sellist ette võtsin, kuigi raha oli vaja.
Kahe kuu möödudes, ma ei tantsi enam. Eve & Becky aitasid leida mulle uue maja.

Pikutasin uues kodus, uuel diivanil ning vaatasin mingit mõttetut saadet. Varsti kuulsin koputust ning panin teleka kinni. Ukse taga oli Eve ja Becky.
"Tere Tana!" ütlesid nad mõlemad. "Otsustasime sulle külla tulla ja me aitame sul siin elada,"
Naeratasin, sammusin kööki ja nad tulid mu järgi. Võtsime kõik hiina toidud, mida ma varem tellisin ja istusime laua taha.
"Me jääme igavesti sõbrannadeks!" ütles Rebecca rõõmsalt.

Varsti hakkasid nad koristama. Becky koristas vannitoa ja Eve köögi.
Ma hakkasin nurisema, et mul on kõht tühi, hakkas Eve kõikidele süüa tegema. Läksime Beckyga kööki, kust tulid imehead lõhnad.

"Head ööd, Tana!" ütles Eve ning lehvitas. "Lähme magama,"
Ma kallistasin neid ja suundusimegi helesinisesse magamistuppa, kus oli 3 pisikest voodit.

6 kuud hiljem

"Hommikusöök on valmis!" karjus Eve all. Ruttasin alla, kõht oli ikka vääga tühi.
"Kas kõik on korras, Tana?" küsis Eve, kui ma laua taha istusin.
"Jah, kõik on korras!" ütlesin ma naeratades.
"Ma arvan, et Tana laps sünnib kiiresti," naeratas ka Becky.

Sel õhtul

Olin just äsja köögis, kui mult hakkas pükste vahelt vedelikku välja tulema. Ma hakkasin nutma. Becky jooksis ruttu telefoni juurde ja helistas kiirabisse.

[Ananass]

Mind häirib see keskjoondus tekstis. Okei, pealkiri ja need kaldkirjas asjad võivad olla, aga mitte kogu tekst.
Mõni koht pole eriti loogiline. Näiteks see korraga vallandamine.
See klubi koht käis nii kiiresti. Nii äkitselt oli 2 kuud möödunud juba.
Siis on üks lõik ühest õhtust ja jälle on 6 kuud möödas. Mis need ta sõbrad olid ta juures 6 kuud? Kirjeldamist võiks rohkem olla.

[Viinamari]

Tegelt need sõbrannad jäid tema juurde elama. Aitavad jne.

[Sponsored content]